Lae sõidupäeviku xls vorm alla siit

Lae puhkustegraafiku xls vorm alla siit.
Näpunäiteid:

• Kõik töötajad peavad planeerima ja ka tegelikult puhkama oma seadusega ette nähtud kõik päevad ära (üldjuhul on see 28 kalendripäeva)
• Graafiku järgne puhkus on töötajale ja tööandjale kohustuslik. Kui soovitakse puhata graafikust erineval ajal, siis selleks on vaja töötajapoolset    avaldust ja tööandja poolset nõusolekut. Muul juhul puhkuse avaldusi vaja ei ole.
• Andke töötajatele võimalus esmalt märkida oma soovitav puhkuse aeg ning võimalusel arvestage tema soovituga.
• Kui töötaja ei tea, ei saa või ei suuda oma puhkuse aega planeerida, siis tuleb tema puhkuse aeg planeerida juhtkonnal.
• Vähemalt ühe põhipuhkuse perioodi minimaalne pikkus on 14 kalendripäeva. Ülejäänud puhkus võib koosneda ka mitmest lühemast osast.
• Graafikus jälgige, et ei langeks kokku nende töötajate puhkused, kes peavad üksteist asendama.
• Graafiku peab kinnitama juhataja hiljemalt 1. kvartali lõpuks, ning selle sellel päeval ka töötajatele teatavaks tegema. Vastasel juhul see ei kehti.

 Väljavõte Töölepinguseadusest, puhkuste ajakava:

69. Puhkuse ajakava

(1) Põhipuhkuse aja määrab tööandja, arvestades töötajate soove, mis on mõistlikult ühitatavad tööandja ettevõtte huvidega.
(2) Tööandja koostab puhkuste ajakava iga kalendriaasta kohta ja teeb selle töötajale teatavaks kalendriaasta esimese kvartali jooksul. Puhkuste ajakavasse märgitakse põhipuhkus ja kasutamata puhkus. Kui puhkuste ajakavasse on märgitud muud seaduses ettenähtud puhkused, siis antakse need vastavalt ajakavale.
(3) Puhkuste ajakavasse märkimata puhkuse kasutamisest teatab töötaja tööandjale 14 kalendripäeva ette kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
(4) Puhkuste ajakava on õigus muuta tööandja ja töötaja kokkuleppel.
(5) Tööandjal on õigus puhkus katkestada või edasi lükata ettenägematu olulise töökorralduse hädavajaduse tõttu, eelkõige kahju tekkimise ärahoidmiseks. Tööandja hüvitab töötajale puhkuse katkestamisest või edasilükkamisest tekkinud kulud. Kui puhkus katkestati või lükati edasi, on tööandja kohustatud andma töötajale kasutamata jäänud puhkuseosa vahetult puhkuse kasutamist katkestava või edasilükkava asjaolu äralangemisel või poolte kokkuleppel muul ajal.
(6) Töötajal on õigus puhkus katkestada, edasi lükata või enneaegselt lõpetada töötaja isikust tulenevatel olulistel põhjustel, eelkõige ajutise töövõimetuse, rasedus- ja sünnituspuhkuse või streigis osalemise tõttu. Töötajal on õigus nõuda kasutamata jäänud puhkuseosa vahetult pärast puhkuse kasutamist takistava asjaolu äralangemist või poolte kokkuleppel muul ajal. Töötaja on kohustatud tööandjale teatama puhkuse kasutamist takistavast asjaolust esimesel võimalusel.
(7) Õigus nõuda põhipuhkust sobival ajal on:
1) naisel vahetult enne ja pärast rasedus- ja sünnituspuhkust või vahetult pärast lapsehoolduspuhkust;
2) mehel vahetult pärast lapsehoolduspuhkust või naise rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal;
3) vanemal, kes kasvatab kuni seitsmeaastast last;
4) vanemal, kes kasvatab seitsme- kuni kümneaastast last, – lapse koolivaheajal;
5) koolikohustuslikul alaealisel – koolivaheajal. 

Eesti ettevõtjad jätavad igal aastal Euroopasse käibemaksuna kümneid miljoneid kroone, mille nad võiksid tagasi taotleda. 2007. aastal küsisid Eesti ettevõtjad välisriikidest käibemaksu tagasi hinnanguliselt 25 miljoni krooni ulatuses ja tagastamata jäi selleks õigustatud kulutustelt ca 50–100 miljonit krooni. Euroopa Liidus tervikuna jääb ettevõtjate poolt tagasi taotlemata 3–4 miljardit eurot.

Kõikides Euroopa Liidu liikmesriikides kehtib ühetaoliselt seadusandlus, kus ettevõte võib riigile tasutavast käibemaksust maha arvata hangitud toodete ja teenuste müügihinnas sisalduva käibemaksu. Nii välditakse käibemaksu kahekordset tasumist. Eesti firmad saavad täna käibemaksu tagasi taotleda nii Euroopa Liidu liikmesriikidest kui ka näiteks Norrast, Islandilt ja Monacost.

Välismaal tehtud kulutuste eest saavad käibemaksu tagasi küsida kõik käibemaksukohustuslasest Eesti firmad, kes pole samal ajal käibemaksukohustuslased riigis, kust nad käibemaksu tagasi taotlevad. Tagastamise miinimummäär teistest liikmesriikidest on 50€ kalendriaastas ja 400€ juhul, kui tagastamisperiood on lühem kui üks kalendriaasta. Enamik riike tagastab käibemaksu hotelliarvetelt, messi-, koolitus-, konverentsi- ja seminarikuludelt. Samuti sobivad käibemaksu tagastamiseks taksotšekid ja kulutused muule riigisisesele transpordile – näiteks ühistranspordi, sh metroopiletid ning riigisiseste lendude piletid.

Käibemaks tagastatakse üldjuhul ka kulutustelt auto rentimisele, kütusele, garantremondile, samuti ärilõunatele ning mõnedes riikides ka sidekuludele kui viimased sisalduvad hotelliarvetel. Sobivad kulutused on samuti teemaksud, näiteks Rootsis Öresundi sillamaks või mitmesugused alltöövõtuga seotud kulud. Kui käibemaksu tagasi küsida alltöövõtule tehtud kuludelt, on kindlasti vaja taotlusele juurde lisada vastav leping.

Kui ettevõtte tegevus nõuab messidel osalemist, tasub teada, et mitmetest riikides sisaldab messiboksi üür käibemaksu, mille firma võib tagasi nõuda. Messi-, näituste- või koolituskulude käibemaks moodustab võib-olla teie firmas aasta peale üsnagi suure summa?

Oluline on aga teada, et kui kasutada reisibüroo teenuseid, siis õigust käibemaksu tagasi küsida ei teki. Seega kui messile minek ise organiseerida, tasub see rahaliselt ära. Kui hotellikulud suuremates ettevõtetes aasta lõikes kokku arvestada, moodustab  majutuselt tasutud käibemaks ilmselt aasta peale kokku märkimisväärse summa ja sedagi raha ei tasu jätta välismaale.

Selleks, et arvete alusel käibemaksu tagasi nõuda, peavad elektroonilistele arve koopiatele olema märgitud arve esitaja ning arve saaja nimi ja aadress, kuupäev, teenuste täpne kirjeldus ja vastavas riigis kehtiv käibemaksu protsent või suurus. Olenevalt käibemaksu tagastava riigi nõuetest võib olla kehtestatud piirmäärad, mille puhul käibemaks tagastatakse ainult originaalarvete alusel. Täpsemad juhendid iga riigi nõuete kohta leiate e-maksuametis/e-tollis.

Käibemaksusüsteemid on Euroopas üldjoontes sarnased, kuid nii nagu käibemaksumäärad on riigiti erinevad, on ka erinevate riikide seadusandluses olulisi erinevusi. Ühendusesisestes liitmesriikides tasutud käibemaksu tagastustaotlus esitatakse elektrooniliselt asukohariigi maksuameti kaudu. Taotluse vormiline osa on tagatud esitamise elektroonilise süsteemi kaudu. Ühenduseväliste riikide puhul kehtib endine pabervormil taotlus.
Reegleid on palju ja arved peavad olema vormistatud nõuetele vastavalt. See, kuidas arve on vormistatud, on eriti oluline hotelliarvete ja taksotshekkide puhul. Hotelliarvel tuleb lisaks hotellis ööbinud isikule nimetada teda lähetanud ettevõtte nimi ja ettevõtte aadress. Ainult isiku nimest ei piisa.

Majutuse pealt ei tagasta erandina käibemaksu Belgia, Poola, Portugal ja Iirimaa. Prantsusmaa tagastab käibemaksu ainult juhul, kui hotellis viibisid ettevõtte külalised, kuid oma töötajad käibemaksu tagasi ei saa. Taksotšekkide alusel ei tagasta käibemaksu Tšehhi, Taani, Prantsusmaa, Leedu, Luksemburg ja Ungari.

Saksamaa nõuab iga restoraniarve juurde kirjeldust, kus on ära toodud üritusel osalejate ja nende poolt esindatavate firmade nimed ja ürituse eesmärk.

Suurbritannias nõutakse kõikidel arvetel müüja käibemaksukohustuslase numbrit ja käibemaks peab kindlasti olema ära toodud Suurbritannia naelades (£).

Lätlased tahavad näha paljusid dokumente ja mitmeid kinnitusi, näiteks igale arvele tuleb juurde lisada panga poolt kinnitatud maksekorraldus. Nii Leedu kui Läti nõuavad hotelliarvete juurde maksekinnitust ja spetsiaalset ärireisi sertifikaati: kes käisid lähetuses, mis kuupäeval ja miks.

Austria soovib täidetuna reisiaruannet ("Reisekostenabrechnung"), aga samas lepivad nad ka näiteks kliendipoolse lähetusaruandega, juhul kui see on korralikult vormistatud.

Üldjuhul taotletakse käibemaksu tagasi kalendriaastate kaupa. 2010. aasta käibemaksu tagastustaotluste esitamise tähtaeg lõpeb enamikes Euroopa riikides 30. septembril 2011.

*
Enamik riike käibemaksu sularahatšekkide alusel ei tagasta või aktsepteeritakse väiksemaid tšekke, näiteks kuni 100-150 euro suuruses summas. Käibemaksu ei tagastata mittetulundusühingutele ja mittetulunduslikele fondidele ning riigi-asutustele.

VARADE INVENTUUR

Inventuur annab kindlustunde

Varade inventuur ettevõttes puudutab kõiki inimesi, kellel on kokkupuude nii juhtimistegevuse kui ka finants- ja logistikategevusega. Inventuur annab kindlustunde juhtimis- ja finantstegevuse osas, et aruanded on õiged ja õiglased ning logistikategevuse osas, et tegelik laoseis vastab laosüsteemis näidatule. Ei saa alati kindel olla, et süsteemides sisalduvad andmed on õiged. Erinevused tegelikkusega võivad olla mitmesugused.

Inventuur on ühe ettevõtte üks tähtsam sisekontrolli komponent.

Kui tihti teha inventuuri

Varade inventuur hõlmab varude, põhivarade ja bilansiväliste varade inventeerimist. Tavaliselt on ettevõtetes varude inventuur kõige ulatuslikum ettevõtmine, kuna kogused on suuremad ja ka väärtused võivad olla suuremad kui muude varade osas. Kuid inventuurid viiakse läbi põhimõtteliselt samamoodi, vaatamata missuguste varadega tegemist on. Kuna varude inventuur on kõige ulatuslikum, kirjeldame seda protsessi lähemalt.

Sõltuvalt sellest, kui suured on kogused, tuleks inventuur läbi viia kas iga kuu (sellisel juhul pisteliselt), iga kvartal või kord poolaastas, kuid igal juhul tuleb inventuur läbi viia kord aastas majandusaasta lõppedes. Raamatupidamise seadus ütleb ju et majandusaasta aruande koostamisel tuleb inventeerida raamatupidamiskohustuslase kõik varad ja kohustused ning hinnata nende varade ja kohustuste väärtusi. Sellega saab kindlustada, et majandusaasta aruanne on õige ja õiglane. Kui kogemuslikult erinevused on ulatuslikud tegelikkuse ja süsteemis kajastatavate andmete vahel, tuleb inventuuri teha tihedamini, et välja selgitada erinevuste põhjused. Kui ei esine erinevusi või erinevused ei ole olulised, piisab pooleaastasest või aastasest inventuurist. Alustav ettevõte võiks teostada esialgu inventuure sagedamini saamaks kindlustunde, et sisekontroll on paigas. Samuti tuleks läbi viia inventuur, kui vahetub materiaalselt vastutav isik.

Inventuuri ettevalmistamine

Varade inventuuri ettevalmistamise hulka kuulub inventeerimiskomisjoni koosseisu määramine ja laoala korrastamine. Kui laoinventuur ettevõttes kuulutatakse välja tegevjuhi või finantsdirektori poolt käskkirjaga, määratakse ka inventeerimiskomisjon. See peaks olema vähemalt kolmeliikmeline, kuhu kuuluvad näiteks raamatupidaja, kindlasti vara eest materiaalselt vastutav töötaja ning veel üks täiesti erapooletu töötaja. Kui kogused ei ole nii suured võivad inventuuri läbi viia ka raamatupidaja ja materiaalselt vastutav töötaja. Käskkiri tuleks väljastada õigeaegselt juba varakult, et inventeerimiskomisjonil oleks piisavalt aega inventuuri ette valmistada ja lao eest vastutav isik saaks lao korralikult korrastada.

Laoala korrastamine tagab inventuuri süsteemse ja korrektse läbiviimise. Kui ladu on segamini, on inventuuri läbiviimine oluliselt raskendatud ning võib tekkida lugemise ja arvutuse vigu. Samuti peaks varud olema korralikult märgistatud ja paigutatud õigetesse gruppidesse, et need oleks kergesti märgatavad ja loetavad.

Inventuuri läbiviimine

Kui võimalik tuleks inventuur läbi viia töövälisel ajal, kui laos liikumisi ei ole. Enne inventuuri tuleks ka kindlustada, et kõik väljaminev kaup on laost välja läinud ja arveldatud ning samuti, et kõik sissetulev kaup on lattu sisse registreeritud ja arveldatud, st et periodiseerimine on õige.

Kui õige periodiseerimine on tagatud, võtab inventeerimiskomisjon laosüsteemist välja inventeerimisnimekirjad, mis nummerdatakse, kui seda juba ei ole tehtud süsteemi poolt. Tavaliselt sisaldavad need nimekirjad kõiki artikleid, mis on laos olemas hetkeseisuga, ning nende koguseid. Erinevate sisseostuhindade puhul võib ühel artiklil esineda mitu rida, sellisel juhul registreeritakse laost välja see artikkel, mis on kõige kauem laos olnud ( FIFO-meetod).

Niisiis võib laoinventuur alata. Kui inventeerimiskomisjon jõuab laoala juurde, tuleb üle vaadata ja veenduda, et laoala on korralikult kindlustatud nii kvantitatiivselt kui kvalitatiivselt. See tähendab seda, et laoala peab olema kindlalt ära piiritletud, nii et igaühel ei ole võimalik laoalale sisse pääseda. Peab olema kindlustatud, et iga artikli lattu sisseviimine ja iga artikli laost väljavõtmine on laosüsteemist läbi kantud. Laoala peab ka kindlustama varude säilimise.

Inventuuri käigus peaks kindlasti ka üle kontrollima, et laoväärtused on ettevõtte kindlustusega korralikult kindlustatud, st et ladu ei oleks alaväärtustatud kindlustuspoliisis.

Kõigi nende ülesannetega peab tegelema materiaalselt vastutav töötaja.

Laoartiklite lugemisel võiks inventeerimiskomisjoni liikmetel olla niisugune ülesannete jaotus, et raamatupidajal on inventeerimisnimekirjad artiklite kogustega, ja tema kirjutab nende koguste kõrvale need tulemused, mida inventuur annab. Artiklite lugeja võib olla materiaalselt vastutav töötaja ning kolmas isik kontrollib, et lugeja loeb õigesti ja et õige kogus kantakse nimekirjadesse. Sissekandmine nimekirjadesse tuleb teha niisuguse kirjavahendiga, et sissekannet ei saa muuta.

Artiklite lugemisel tuleb kinni pidada sellest, et lugemine toimub süstemaatiliselt, st et tuleb hakata laopindala ühest nurgast peale ja läbida süstemaatiliselt terve laopinda kuni teise nurgani välja. Mingisugust „ülehüppamist“ ei tohi ette tulla. Kui juhtub, et üks artikkel on laopinnal mitmes kohas, ei tohi inventuuri ajal teha hüppeid teise kohta, et leida veel sama artiklit. Artiklite lugemine jätkub süstemaatiliselt ja jooksvalt ning need artiklid, mis asuvad mitmes kohas, tuleb lugeda siis, kui need ette sattuvad. See tähendab, et inventuurilehele tuleb nende artiklite kogused märkida mitu korda ja lõpuks kõik need kogused liita.

Veel peaks inventeerimiskomisjon tähelepanu pöörama kaupade elueale, st kas mõned artiklid on laos seisnud juba pikemat aega ning nende realiseerimisaeg on möödas, mistõttu tuleks vastavad read kas laohinnas vähendada või hoopis maha kanda. Üks põhjus võib olla, et nii turule kui ka lattu on tulnud uued artiklid, mis asendavad vanu, või et allesolevaid artikleid ei ole enam turul üldse kasutuses. Teine põhjus võib olla, et artiklid on mingil põhjusel mingil moel kahjustatud ja tuleb laost maha kanda.

Inventuuri kokkuvõtted

Kui inventuur on lõpetatud, tuleb teha kokkuvõtteid. Kui esineb olulisi erinevusi inventeerimisnimekirjades koguste poolest võrreldes tegelikkusega, tuleb need erinevused välja selgitada koos materiaalselt vastutava töötajaga ja kirjutada sellest inventeerimiskomisjoni protokollis. Kui on väiksed erinevused ja erinevused koosnevad nii puudujääkidest kui ülejääkidest, võib need erinevused lihtsalt ära parandada, kuna siin on suure tõenäosusega tegemist valesti sissekannete ja väljakannete registreerimisega. Inventeerimiskomisjoni protokoll, mis allkirjastatakse kõigi komisjoni liikmete poolt, säilitatakse ja koopia sellest edastatakse lao eest vastutavale isikule, kes viib sisse inventuuri kuupäevaga vajalikud parandused laosüsteemi. Peale seda võetakse laosüsteemist välja täiuslik laonimekiri koos kogu laoväärtusega, mis edastatakse raamatupidamisse, kes teeb ära omad vajalikud parandused.

Nagu alguses sai nimetatud toimub põhivarade ja bilansiväliste varade inventeerimine samade põhimõtete alustel.

Koostaja:
Mart Nõmm
Büroojuht
Raamatupidamise division
Sunny Business Services

1. Müügimaks Tallinnas hakkab kehtima alates 1. juunist 2010.

2. Müügimaksuga maksustatakse maksukohustuslase poolt Tallinna linna territooriumil asuvas tegevuskohas või selle kaudu füüsilisele isikule jaekaubanduse, toitlustuse või teeninduse valdkonnas müüdud kaubad ja osutatud teenused. Müügimaksuga ei maksustata juriidilistele isikutele müüdud kaupu ja teenuseid.

3. Maksukohustuslane on kaupleja, kes vastab kõikidele järgnevatele tingimustele:
     • kaupleja on registreeritud majandustegevuse registris;
     • kaupleja tegutseb jaekaubanduse, toitlustuse või teeninduse valdkonnas;
     • kaupleja tegevuskoht (mitte registreerimiskoht) on Tallinna linna territooriumil.

4. Müügimaksu määr on 1% kaupade ja teenuste maksustatavast väärtusest.

5. Maksukohustus tekib päeval, mil tehakse esimesena üks alljärgnevatest toimingutest:
     • kauba ostjale lähetamine või kättesaadavaks tegemine või teenuse osutamine;
     • kauba või teenuse eest osalise või täieliku makse laekumine.

  Kestvuslepingute puhul tekib maksukohustus prioodil:
     • millal lõpeb ajavahemik, mille kestel osutatud teenuste eest esitatakse arve või
       on kokku lepitud tasumine.

  Enne 1. juunit 2010 sõlmitud kestvuslepingute alusel tuleb müügimaks tasuda:
     • kaupadelt, mis on lähetatud või kättesaadavaks tehtud alates 1. juunist 2010;
     • teenustelt, mis on osutatud alates 1. juunist 2010.

6. Maksustatav väärtus on kauba või teenuse müügihind ning kõik muu tasuna käsitatav (ilma käibemaksuta), mis kauba ostja või teenuse saaja tasub müüjale. Näiteks kui kauba või teenuse hind on 100 krooni ja seega käibemaks on 20%, siis müügimaksu tuleb tasuda 1% summalt 100 krooni, seega 1 kroon. Kui aga otsustatakse, et see müügimaks peab tasuma kauba või teenuse ostja ja müügimaks lisatakse müügihinnale juurde, on käibemaks 20% 101 kroonist. Ka mitte käibemaksukohuslased juriidilised isikud peavad müügi pealt tasuma müügimaksu.

7. Välisvaluutas tehtud tehingute puhul kasutatakse maksukohustuse tekkimise päeval kehtivat Eesti Panga vahetuskurssi.

8. Müügimaksu vabastus kehtib e-kaubanduse raames Tallinna territooriumil müüdud kaubad ja teenused.

9. Maksustamisperiood on kalendrikvartal. Seega on esimene maksustamisperiood 1. juunist 2010 kuni 30. juunini 2010. Deklaratsioon esitatakse (soovitav e-maksuameti kaudu) ning müügimaks tasutakse kvartalile järgneva kuu 20. kuupäevaks. Esimene deklaratsiooni esitamine ning müügimaksu tasumine on seega 20. juuli 2010. Müügimaks tasutakse MTA pangakontole. Müügimaksu tasumisel kasutatakse sama viitenumbrit mida kasutatakse riiklike maksude tasumiseks.

10. Tallinna linna müügimaksualane nõustamine: Tallinna Ettevõtlusamet e-post: myygimaks@tallinnlv.ee

11. Kontrollida, kas ettevõte on majandustegevuse registris või mitte, saab teha lingis http://mtr.mkm.ee/ , otsingud, ettevõtja otsing. Sissekandeid majandustegevuse registrisse teeb kohalik linnaosa valitsus ettevõtte tegevuskoha järgi.

12. Kohalike linnaosa valitsuste kontaktandmed leiad lingilt http://www.tallinn.ee/est/ettevotjale/g2458s22554

13. Soovitav on ka vaadata Tallinna kodulehte, http://www.tallinn.ee, müügimaks, kust muuhulgas leiab korduma kippuvaid küsimusi.

14. Majandustegevuse registris peavad end registreerima ettevõtted, kes tegutsevad erinõuetega tegevusalal. Erinõuded tegevusaladele kehtestatakse seadusega. Neid tegevusalasid on palju, mis nõuavad registreeringut, nende teenuste nimetused ja EMTAK koodid leiad siit.

15. Lõpuks: Juhendi ettevõtja registreerimiseks kaubandustegevuse valdkonnas leiad siit

Nõustame Teid Tallinna Müügimaksuga seotud küsimustes, samuti kõigis teistes raamatupidamisega seotud küsimustes.
Palume kontakteeruda tel. 684 1404, finants@sunnybusiness.ee 

Täpsem informatsioon on toodud ülalpool "Kokkuvõtlik memo Tallinna müügimaksust" all.

1.jaanuarist muutuvad mootorikütuse, erimärgistatud kütuse, alkoholi ja tubaka aktsiisimäärad. Mootorikütuse ostjale toob see kaasa ligikaudu 44-sendise
hinnatõusu liitri kohta.
Füüsilise ja juriidilise isiku tulumaksu määrad jäävad 2009. aasta tasemele (21 protsenti), kehtima jääb ka endine tulumaksuvaba miinimum 27 000 krooni aastas. 2010. aasta tulust ei saa enam maha arvata õppelaenu intresse, ametiühingu sisseastumis- ja liikmemaksu ning erakondadele tehtud annetusi. 2010. aastal esitatava 2009. aasta tuludeklaratsiooni puhul nimetatud soodustused veel kehtivad.
Peamine korralduslik muudatus ootab ees maamaksu tasujaid. Senised kolm maksetähtaega asenduvad kahega - 31.märts ja 1. oktoober. Esimeseks tähtajaks tuleb tasuda terves ulatuses alla 1000 krooni jääv maamaks. Tuhandet krooni ületavast maamaksust tuleb korraga tasuda pool, kuid esimesel tähtajal vähemalt 1000 krooni.
Halduskulude vähendamiseks tõstetakse maamaksu alampiir 20 kroonilt 50-le ning e-maksuameti kasutajatele enam paberil maamaksuteateid ei saadeta.
1.juulist hakkab Tallinnas kehtioma 1%-line müügimaks.

2008. aasta lõpus otsustas Eesti Vabariigi valitsus tõsta töötuskindlustuse maksemäärasid alates 1. juulist 2009 töötajatele 0,6%-lt 1%-le ning tööandjatele 0,3%-lt 0,5%-le. 
Seoses töötute arvu suure kasvuga ning töötukassa reservide kahanemisega otsustas valitsus 30. aprillil 2009 tõsta töötuskindlustuse maksemäärasid seadusega ettenähtud maksimumtasemele juba 1. juunist 2009. Nii kehtivad töötuskindlustusmaksetega maksustatavatele väljamaksetele alates 1. juunist uued maksemäärad, millede kohaselt peetakse töötajatelt kinni 2% töötuskindlustuse makset ning tööandjad peavad maksma neilt väljamaksetelt 1% töötuskindlustuse makset. 

Õigusakti tekstiga on võimalik tutvuda: https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13178467

Riigikogu seadustas eelnõu, millega peatatakse alates 1. juunist 2009 kuni 31. detsembrini 2010 riiklikud sissemaksed kohustuslikesse pensionifondidesse.

Valitsus põhjendas maksete peatamist vajadusega hoida majanduskriisi oludes kokku eelarvekulutusi, tänavu võimaldab see riigil säästa 1,4 miljardit krooni. Rahandusminister Ivari Padar on kinnitanud, et tegemist on ajutise lahendusega, kogumispensioni süsteem tervikuna säilib ning riik on valmis panustama majanduskasvu taastudes süsteemi senisest enam.

Inimesed saavad soovi korral jätkata sissemakseid avalduse alusel 2010. aasta algusest. Avaldust saab esitada käesoleva aasta 1. oktoobrist kuni novembri lõpuni pankadele või väärtpaberite keskregistrile.

Aastal 2011 on sissemaksed senisega võrreldes poole väiksemad ehk riik maksab 2 protsenti ja inimene ise 1 protsendi. Alates 2012. aastast taastub täna kehtiv kord, mis tähendab, et inimene ise maksab 2 protsenti ja riik lisab sellele 4 protsenti.
 
Eelnõuga kavandab riik hiljem rakendada saamata jäänud sissemaksete arvelt kõrgemaid omapoolseid määrasid.  Nendel liitunutel, kes jätkasid vabatahtlikult aastatel 2010 ja 2011 sissemaksete tegemist 2 protsendi ulatuses on aastatel 2014-2017 kohustusliku kogumispensioni sissemakse määr 2 protsenti, millele riik lisab 6 protsenti.

Lisaks sellele on liitujatel mõned täiendavaid võimalused, mida on eelnõus täpsustatud. Näiteks hakkab kehtima erireegel aastatel 1942-1954 sündinutele, kel on õigus esitada avaldus, et sissemaksete tavapärane määr (2 protsenti + 4 protsenti) jätkuks ka 2010. ja 2011. aastal.
 
Ka teistel liitunutel on võimalus esitada 2013. aastal avaldus, et teha aastatel 2014-2017 sissemakseid 3 protsenti, millele lisandub riigi poolt sotsiaalmaksu arvelt 6 protsenti. Seda võimalust ei kohaldata aastatel 1942-1954 sündinud isikute suhtes, kes otsustavad jätkata tavapärase 2+4 protsenti süsteemiga aastatel 2010 ja 2011.

Kui nominaalne majanduskasv on madalam kui 5 protsenti, võib valitsus kõrgendatud määrade rakendamise taas edasi lükata.

Alates 01.01.2009 kehtima hakanud tulumaksuseaduse muudatused on järgmised:
1. Tulumaksumäär ei lange ning jääb 2009. aastaks 21% tasemele.
2. 2008. aasta kevadel vastu võetud seadusemuudatused, mille kohaselt pidid äriühingud hakkama maksma avansilisi tulumaksu makseid, tunnistatakse kehtetuks. Seega jääb Eesti äriühingute tulumaksu peamine iseärasus – maksukohustuse edasilükkamine kuni kasumi jaotamiseni – endisel kujul alles.
Samas muudetakse likvideerimisjaotiste ja äriühingu osakapitali vähendamisel tehtavate väljamakstete maksustamist. Kuni selle aasta lõpuni käsitletakse neid väljamakse saaja tuluna ning maksustatakse tema tuluna. See tähendab, et äriühing ei pea nendelt väljamaksetelt tulumaksu maksma.
Alates järgmisest aastast maksustatakse nimetatud väljamaksed väljamakse tegija ehk äriühingu tasandil, kui need ületavad sissemakseid. Füüsilisest isikust aktsionäri tasandil maksustatakse vaid osaluse soetamis­maksumust ja maksustatavat väljamakset ületav väljamakse osa, mille aluseks olev kasumiosa ei ole äriühingu tasandil maksustatud.
3. Dividendidelt ei pea tasuma tulumaksu, kui need makstakse Euroopa Ühenduse liikmesriigi äriühingult saadud dividendide arvelt ning osalus või häältearv EÜ äriühingus on vähemalt 10%. Vastav osaluse määr oli varem 15%. Sama kohaldatakse Eestis asuvast püsivast tegevuskohast vara väljaviimisel.
4. Seni pidi residendist äriühing dividendi väljamaksmisel lisaks tavapärasele dividendi tulumaksule kinni pidama ka täiendava tulumaksusumma, kui dividendi saajaks oli mitteresidendist äriühing, kelle osalus või häältearv Eesti äriühingus oli alla 15%.
Alates 01.01.2009 vastav tulumaksu kinnipidamine kaotatakse sõltumata osaluse suurusest.
5. Mitteresidendile tehtavatelt väljamaksetelt (litsentsitasu, kunstniku või sportlase tasu, Eestis osustatud teenus) kinni peetav tulumaksumäär langetatakse 10%-le. Seni oli see 15%.
6. Äriühingult seotud isikutele antud laenudelt ei pea tasuma tulumaksu. Seni tekkis tulumaksukohustus juhul, kui väljamakse suurus ületas teatud piiri.
7. Sõiduauto erisoodustuse määr tõstetakse seniselt 2000 kroonilt 4000-le. Kui soovite kasutada ametiautot ainult töösõitudeks, siis erisoodustusmaksust vabastamise eeltingimuseks on sõidupäeviku pidamine. Sõidupäeviku vormi leiate siit.

Kohus tegi 03.03.2009. olulise otsuse sõiduauto erisoodustuse maksustamist puudutavas vaidluses.

Maksuhaldur oli määranud osaühingule Virumaa Veepumbakeskus erisoodustusega seotud maksud põhjusel, et osaühingu juhatuse liikme kasutuses oleva sõiduauto kohta ei peetud sõidupäevikut ning autot hoiti juhatuse liikme kodus.
Riigikohus ei nõustunud maksu- ja tolliameti tõlgendusega ning kinnitas, et seadusest ei tulene nõuet, et sõidupäevik saaks olla ainus tõend, mis tõendaks auto isikliku kasutuse puudumist.
Riigikohus märkis otsuses, et maksuhaldur peab tuvastama asjaolud, mis viitavad, et suure tõenäosusega kasutati vara ettevõtlusega mitteseotud tegevuseks. Sõiduki hoidmine töötaja elukohas iseenesest ei kinnita sõiduki ettevõtlusega mitteseotud kasutamist.
Riigikohus viitas ka tulumaksuseaduse sättele, mille kohaselt ei loeta erisoodustuseks kulutusi töötaja transpordiks elukoha ja töökoha vahel, kui ühistransporti kasutades ei ole võimalik seda teekonda läbida mõistliku aja- või rahakuluga.
Riigikohus avaldas seisukoha, et kui töötaja kasutab tööandja sõidukit ettevõtlusega mitteseotud tegevuseks viisil, mis pole rahaliselt hinnatav soodustus ja kui see kasutamine ei too tööandjale kaasa kulutusi, siis pole tegemist erisoodustusega. Näiteks võib töötaja teekonda pikendamata peatada auto selleks, et ühendada ettevõtluseks toimuva sõiduga isiklik tegevus.
Eesti Maksumaksjate Liit (EML) loodab, et kohtulahend aitab maksumaksjate ja maksuhalduri praktikat ühtlustada ning hoiab ära palju potentsiaalseid maksuvaidlusi.
Praegu valitseb EML teatel riigiasutuste autokasutuse vallas suur segadus - on asutusi, kes deklareerivad makse kõigilt sõiduautodelt, mille kohta sõidupäevikut ei peeta, samal ajal rida asutusi, teiste hulgas ka maksu- ja tolliamet, kinnitas vastuses EML teabenõudele, et sõiduautode kohta ei peeta sõitude arvestust ega deklareerita makse, sest autode isiklik kasutus on keelatud.
Samasugune ebaühtlane praktika valitseb ka erasektoris.

Allikas: Delfi 04.03.2009.

Alates 01.01.2009 kehtima hakkavad käibemaksuseaduse muudatused on järgmised:
1. Tõstetakse soodus­- käibemaksumäära. Soodusmaksumäär on senise 5% asemel 9% (raamatud, ravimid, perioodiline väljaanne, majutus) ning tavaline maksumäär 18% (ohtlike jäätmete käitlemine, matusetarbed ja –teenus, etendused ja kontserdid jne).
2. Täpsustatakse seotud isikute vaheliste tehingute maksustatava väärtuse määramist  (siirdehindade regulatsioon).
3. Ettevõtte üleminek ei tekita käivet sõltumata sellest, kas seda kasutatakse maksustatava käibe tarbeks või mitte. See on oluline kintlustusühingute, pankade jmt jaoks.
4. Väärtpaberi, mis annab õiguse kinnisasja kasutada ja käsutada omanikuna, võõrandamist võidakse maksustada käibe­maksuga kinnisasja kohta käivate sätete alusel. See mõjutab kinnisvara äriühinguid. Kinnisvara äriühingu võõrandamisel on soovitav kuni praktika välja­kujunemiseni taotleda maksukohustust selgitav siduv eelotsus.
Alates 01.01.2010 muutub ühe maksukohustuslasena registreeritud isikute regulatsioon. Põhimõtteline erinevus võrreldes kehtiva korraga seisneb selles, et käibemaksugrupina registreeritud isik tegutseb kolmandate isikute suhtes kui üks isik. Seni tegid ühise maksukohustuslasena registreeritud isikud tehinguid kolmandate isikutega igaüks oma nimel.
Alates 01.01.2009 tõstetakse riigilõivu­määrasid. Küsimuste korral võtke meiega ühendust raamatupidamine(ät)sunnybusiness.ee või oma kontaktisikuga.