Tööandja peab puhkuste ajakava koostama ja töötajatele teatavaks tegema hiljemalt 31. märtsil ehk selle kalendriaasta esimese kvartali lõpuks. Aga kuidas käituda siis, kui töötaja soovib ootamatult puhkust saada, kirjutab ajakiri Personali Praktik.

Töölepingu seaduse (TLS) § 69 lg 7 nimetab isikute ringi, kellel on õigus saada
puhkust neile sobival ajal:

• naisel vahetult enne ja pärast rasedusja sünnituspuhkust või vahetult pärast
lapsehoolduspuhkust;
• mehel vahetult pärast lapsehoolduspuhkust või naise rasedus- ja sünnituspuhkuse´ajal;
• vanemal, kes kasvatab kuni seitsmeaastast last;
• vanemal, kes kasvatab seitsme- kuni kümneaastast last – lapse koolivaheajal;
• koolikohustuslikul alaealisel – koolivaheajal.

Kõigi nende asjaoludega saab arvestada juba puhkuste ajakava koostamisel, kuid
on asjaolusid, mis ei pruugi ka töötajale endale veel 31. märtsiks selge olla (näiteks lapseootus).

Tööandjal võib tekkida küsimus, kas ta saab keelduda puhkuse andmisest suvel,
kui tema töötajatest suure osa moodustavad soodustatud isikutena
vaadeldavad töötajad. See ei ole argument puhkuse andmisest keeldumiseks,
kuid tööandjal on puhkuste ajakava koostamisel võimalus arvestada nii töötajate soovide kui ka enda vajadustega.

Näiteks kui tööandjal on palju 7–10-aastasi lapsi kasvatavaid vanemaid, kes kõik soovivad puhkust lapse koolivaheajal, võib tööandja koostada puhkuste ajakava sel moel, et puhkused oleksid koolivaheaegadel, kuid mitte kõigil töötajatel
üheaegselt juulikuus.

Tööandja ei tohi seejuures unustada, et puhkuste osadeks jaotamine on TLS-i § 68 lg 5 alusel võimalik vaid poolte kokkuleppel.

Allikas:

Urve Vilk

sekretar.ee toimetaja

Seekordses kohtuloos tutvustab EML jurist Gaily Kuusik kaht eelmise aasta lõpul tehtud Tallinna Ringkonnakohtu lahendit, mis üldistades puudutavad ettevõtlusega seotud kulusid ning erisoodustusi.

Ettevõtlusega seotud kulude ja erisoodustuste teema pole ju midagi uut siin päikese all, kuid ikka ja jälle tekib olukordi, kus parima ja õiglaseima lahenduse peab looma kohus. Olgu siis siinne artikkel taas vana ja „hea“ meeldetuletuseks.

Esimene kohtuotsus  puudutab selliseid igipõliseid raamatupidajate lemmikteemasid nagu sõidupäevikud, töölähetused, kodukontor ning lisaks ka kulude tõendamine.
Kulude ettevõtlusega seotuse osas on kohtud pidanud oluliseks rõhutada, et maksumaksja peab olema suuteline tõendama hoolsuskohustuse täitmist.

Kodukontor

Tegemist oli äriühinguga, kelle kontor asus juhatuse liikme kodus. Äriühingu kuludesse oli kantud ka kontoriruumi sisustamisega seotud kulusid — riiul, tapeet, lamp, ruloo. Kontrolli käigus tuvastas maksuhaldur, et kontoriruumina kasutati pisikest osa juhatuse liikme elutoast, ning sellest tulenevalt leidis maksuhaldur, et kuna kontorinurk ei ole juhatuse liikme eluruumist eraldatud, ei ole välistatud selle kasutamine ka väljaspool tööaega isiklikuks otstarbeks. Kuna tegemist on vaid väikese osaga eraisikule kuuluvast elutoast, ei ole kulutuste kajastamine 100%-liselt äriühingu kulutustes ja ka sisendkäibemaksus lubatud. Maksuhaldur leidis, et õiglane oleks kulude proportsioonina kasutada 50%. Maksumaksja maksuhalduri seisukohtadega ei nõustunud, kuid nii haldus- kui ka ringkonnakohus jõudsid järeldusele, et maksuhalduri seisukoht on õige.

Ringkonnakohus põhjendas oma seisukohta asjaoluga, et  sisustuselementidel (nt lamp, riiul) on esteetiline väärtus ka apellandi juhatuse liikme kodu sisustamisel ning seetõttu — ka juhul, kui büroonurgas töövälisel ajal midagi ei tehtud, mis on vähemalt suuremal määral ka usutav — on 50/50 proportsiooni arvestamine õiguspärane. Kodukontori sisustamisega seotud kulude arvamine ettevõtlusega seotud kulude hulka on võimalik ka tervikuna, kuid see eeldab, et büroonurga sisustuselemendid on suunatud vaid tööga seotud ülesannete täitmiseks. Lambid ja riiul on nende paigutust arvestades aga kasutamiseks ka töövälisel ajal.

Kodukontori sisustamise raames leidis tõendamist ka üks reaalne vastuolu kuludokumendi ja kontoris kasutatu osas. Maksuhaldur oli kontrolli käigus tuvastanud, et juhatuse liikme tööruumis olnud ruloo oli bambusest, kuludokumendi alusel tehtud järelepärimisest selgus aga, et ostetud oli riidest pimendav ruloo. Nii maksuhaldur kui ka kohtud jõudsid järeldusele, et kuludes kajastatu ei vastanud tegelikkusele ning seega pole tehtud kulutus seotud ettevõtlusega. Sarnane oli olukord ka kodukontori tarbeks ostetud tapeediga. Maksuhaldur tõendas piisava põhjalikkusega ära, et kontori tarbeks soetatud tapeeti ei saanud nii suurel määral kuluda, kui seda oli kajastatud kuludokumentides. Seega tasuks siiski veidigi järele mõelda, kas ja mida oma ettevõtluse kuludes kajastada. 

Sõidupäevikud

Lisaks kodukontori teemale leidis maksuhaldur kontrolli käigus, et äriühingu sõidupäevikus olid liiga üldised andmed auto igapäevaste sõitude kohta ning samuti, et sõidupäeviku kilometraaž ei kattu tegelike distantsidega sihtkohtade vahel. Sellest järeldas maksuhaldur, et erasõitude tegemine pole välistatud ning seega tuleks auto kasutamist maksustada kui erisoodustust.

Kohus siiski maksuhalduri seisukohaga ei nõustunud ning leidis, et kaebuse esitaja ei pea veenma maksuhaldurit selles, et erasõitude tegemine tööandja autoga on välistatud, maksuobjekti (sõiduki tegeliku kasutamise ettevõtlusega mitteseotud tegevuseks) peab tuvastama maksuhaldur. Maksuhaldur seda tuvastanud ei ole. Kohus on seisukohal, et kaebuse esitaja esitatud sõidupäeviku alusel ei saa teha järeldust, nagu oleks sõidukit kasutatud isiklikeks sõitudeks.

Ringkonnakohus viitas ka kuulsale Riigikohtu lahendile Virumaa Veepumbakeskuse kaasuses, milles teatavasti selgitati, et kui ametiautoga isiklikke sõite ei tehta, ei ole ka vaja sõidupäevikut pidada. 

Sõita saab ka ilma lähetuseta

Tallinna Ringkonnakohtu otsuses on ka üks huvitav lõik sõidukulude hüvitamise kohta. Koos äriühingu juhatuse liikmega oli töölähetuses kaasas isik, kellega puudus töösuhe. Põhjendusena selgitati, et see isik pidi asuma äriühingus tööle projektijuhina ning eelnevalt teostas juba planeeritavas tegevusvaldkonnas läbirääkimisi. Isikul sel ajal muid töökohti polnud. Samas oli maksumaksjal ka muid tõendeid ettevõtluse huvidest välisriigis. Maksuhaldur leidis, et kuna tegemist pole töötajaga, ei saa isikut seostada ka äriühingu ettevõtlusega.

Ringkonnakohus siiski ei nõustunud maksuhalduriga ning jõudis järeldusele, et äriühingu esindamine ärisuhtluses ei pea toimuma töösuhte raames: võimalik on käsunduslepingu või töövõtulepingu olemasolu, kusjuures lepingud ei pea olema kirjalikult vormistatud.
Omalt poolt lisan viite tulumaksuseaduse § 12 lõikele 3, mis näeb ette, et füüsilise isiku tuluks ei loeta teise isiku kasuks tehtud dokumentaalselt tõendatud kulude hüvitist. Sõidu- või majutuskulude hüvitamiseks ei peagi tegu olema töölähetusega, töölähetus on eelkõige oluline maksuvaba päevaraha maksmise seisukohast.

Töölähetus või puhkusereis

Ringkonnakohtu otsus on heaks juhiseks ka neile, kes kipuvad töö- ja lõbureise sassi ajama. Kontrolli käigus tuvastas maksuhaldur, et äriühingu kuludesse oli kantud autoelamu rent. Maksumaksja selgituste kohaselt käidi tutvumas erinevate ettevõtetega Norras ning autoelamut kasutati majutuseks, kuna nii oli soodsam.

Jah, iseenesest ei ole autoelamuga lähetuses käimine üldsegi mitte paha idee või ettevõtlusega seotust välistav, eriti kui see toob kaasa majanduslikus mõttes säästu. Samas aga tuleb tõendada ka tehtud kulutuse reaalset vajadust oma ettevõtluses. Ma ei pea siin silmas kindlasti mitte olukorda, kus igale kohtumisele peaks järgnema pikk mitmekümneleheline memo kohtumisest, vaid pigem seda, et kui tahtagi oma puhkus ühildada tööga, siis tuleks need mõned tunnikesed puhkusest ka võtta ja ettevõtluse huvides pilk ettevõtlusesse suunata.

Selle reisi osas aga ei jäänud ei maksuhaldur ega kohtud maksumaksja juttu uskuma. Esiteks leiti, et reisi marsruut on pigem omane turismireisile (sõideti pikalt mööda Norra rannikut lõunast põhja), ja teiseks, et maksumaksja esitas kohalike ettevõtetega tutvumas käimise kohta vaid nende ettevõtete kohta internetis kajastatud infot. Kogutud tõendeid hinnates leidis maksuhaldur ja ka kohus, et tegemist ei ole ettevõtlusega seotud kuludega ning seega tuleks need ka maksustada.

Töötervishoiu kulud ja erisoodustus

Teise tutvustamisele tuleva kohtuotsuse  põhiteemadeks on samuti raamatupidajate igapäevase peavalu põhjustajad — tööüritused ning töötervishoiule tehtavad kulud. Kohtuasjas oli ka paar käibemaksuteemalist vaidlust autode müügi ja ostutehingute tõendamise kohta, kuid nendel ma seekord peatuda ei tahaks.

Tööandjate jaoks on pikka aega muret tekitanud töötajate tervishoiukulude katmine. Kust läheb see piir, milline kulutus on töötaja huvides ja milline tööandja huvides?

Tulumaksuseaduse § 32 lõike 2 kohaselt on kulu ettevõtlusega seotud, kui see on tehtud maksustamisele kuuluva ettevõtlustulu saamise eesmärgil või on vajalik või kohane sellise ettevõtluse säilitamiseks või arendamiseks ning kulu seos ettevõtlusega on selgelt põhjendatud, samuti kui see tuleneb töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 13 lõikest 1. See viide pandi omal ajal seadusesse selleks, et raugetada maksuametnike indu nende arvates „luksuslike“ kulusid maksustada, kuid tuleb tunnistada, et sellest viitest võib teinekord rohkem kahju sündida, sest selguse asemel loob see pigem segadust. Seda kinnitab ka käesolev kohtulugu.

Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 13 lõike 1 kohaselt on tööandja muu hulgas kohustatud korraldama töötervishoiuteenuste osutamist ja kandma sellega seotud kulud. 2007. aastal andis maksuhaldur selgituse, et kui töötervishoiuarst on teinud tööandjale ettekirjutuse, siis ei ole tegemist erisoodustusega. Arsti soovitus peab olema arusaadav — kellele, mida ja kui palju ette nähakse ja mis häda see ravib. Kui arst soovitab kahel poolaastal kümme korda massaaži, siis see on arusaadav ja maksukohustust ei teki. Kui firma otsustab kõikidele töötajatele massaaži välja teha, on see erisoodustus.

Seekordses kohtuvaidluses oli tööandja töötervishoiuarsti soovitusel rentinud ühelt koolilt ujulat, mida töötajad said oma tervisliku seisundi parandamiseks tasuta kasutada. Maksuhaldur leidis, et tegemist on erisoodustusega, sest hea tava näeb ette, et arst määrab ravi selliselt (kestus, protseduuride arv jne), et ravijuhised on arusaadavad ja täidetavad. Tööandja peab kulude hüvitamiseks aru saama kulu vajalikkusest ja seosest ettevõtlusega. Kust selline hea tava tuleneb või mis on selle hea tava täpsem sisu, kahjuks kusagilt ei selgu. Kui mina maksuhalduri kodulehelt sellist head tava otsisin, leidus seal korduma kippuvate küsimuste rubriigis samuti viide heale tavale, kuid mitte hea tava ise.
Aga kohtud hea tava teemale peatuma ei jäänud, samuti ei vaidlustanud nn väidetud hea tava olemasolu ja avalikustamist maksumaksja ise.

Halduskohus leidis, et TTOS-s peetakse tervisekahjustuste vältimiseks rakendatavate abinõude all silmas eelkõige TTOS § 121 lõikes 2 loetletud tööandja ennetuspõhimõtete rakendamist töökohal, nagu näiteks töö, töökoha ja töökorralduse kohandamine töötajale võimalikult sobivaks, töövahendite ja  –meetodite kohandamine tehnika arengule, ühiskaitsemeetmete ja  –vahendite kasutamine ning ühtse ja üldise ennetuspoliitika väljatöötamine. Arsti soovitust võimaldada töötajail basseinis käia ei saa pidada TTOS § 121 lõikes 2 loetletud tööandja ennetuspõhimõtteks, nagu ei saa pidada sarnaseks ennetuspõhimõtteks ka töötajate füüsilist tegevust pärast tööaega.
Sisuliselt leidis halduskohus, et kuna TTOS ei anna võimalust kontrollida, kas töötaja järgib töötervishoiuarsti ettekirjutust või mitte, ei saa seda pidada ka ettevõtlusega seotud kuluks ning ennetusmeede on suunatud töötajale endale.

Ringkonnakohus täpsustas oma otsuses, et töötervishoiuteenuse mõiste määratleb TTOS § 19 lõige 1 ning töötervishoiuteenusega arvetel näidatud teenuste puhul tegemist ei olnud, sest vastupidiste andmete puudumisel eeldab kohus, et apellant ega  ujula kasutamise teenust pakkunud kool ei olnud töötervishoiuteenuse osutaja TTOS § 19 lõike 2 mõttes (Tervishoiuametis registreeritud või Tervishoiuameti tegevusluba omav töötervishoiuteenuseid osutav juriidiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja).

Sarnasel teemal on üks küsimus ja vastus olemas ka MTA veebilehel.  Maksuhalduri vastus on järgmine: tuleb lähtuda kulu tegemise eesmärgist. Kui on tegemist üldist laadi ennetava tegevusega, siis kuulub ujulakaardi maksumus erisoodustusena maksustamisele. Kui on aga tegemist töötajale määratud protseduuridega, siis see maksustamisele ei kuulu. Hea tava näeb ette, et arst määrab ravi arusaadavalt (ravi kestus, protseduuride arv jne) nii, et arsti taotlus on mõistetav ja ravijuhised täidetavad. Tööandja peab kulude hüvitamiseks aru saama kulu vajalikkusest ja seosest tema ettevõtlusega.

Maksuhalduri kodulehel pole tänaseni ühtki uuendust seoses selle kohtulahendiga tehtud. Mina ei nõustu ringkonnakohtu seisukohaga, et äriühing võiks oma töötajatele töötervishoiuarsti ettekirjutuse alusel hüvitada kulutusi vaid siis, kui näiteks massaažisalong esitab töötervishoiuteenuste osutamise loa. Tundub, et kohtud on läinud kaasa maksuhalduri formaalse käsitlusega ning jätnud arvesse võtmata tegelikku elu. 

Tööalane koolitus või meelelahutus

Äriühing korraldas oma töötajatele koolitusi ning koosolekuid väljaspool äriühingu igapäevast majandustegevust. Koolituste kavas oli lisaks tööalastele teemadele ka meelelahutus, toitlustus ning majutus. Maksuhaldur leidis, et selliste ürituste kulu tuleb maksustada 50% ulatuses kui erisoodustust.

Kohus nõustus maksuhalduriga, põhjendades oma otsust asjaoludega, et kogutud tõendite alusel on maksuhalduri järeldused ning seisukoht äriühingu poolt kantud kulutuste maksustamiseks proportsiooni 50/50 kasutamisega põhjendatud. Kuna üritus ei toimunud tööajal, sellest osavõtu eest töötajaid eraldi ei tasustatud ning üritusest osavõtt oli vabatahtlik, ei saa üritust pidada töötajate poolt tööandja huvides töökohustuse täitmiseks. Kui tööandja eesmärgiks oleks olnud vaid edastada töötajatele aastakokkuvõtete tegemise vormis tähtsat teavet, puudunuks vajadus korraldada selleks pidulikumat laadi koosviibimist (infot saab edastada ka muude kanalite kaudu) ning nõuda tööks vajaliku informatsiooni edastamise eest osavõtutasu maksmist. Samuti oleks kaebuse esitaja pidanud üritusel osalemist sellisel juhul käsitlema eraldi tasustatava tööajana ning üritusel osalemine oleks pidanud olema kõigile töötajatele kohustuslik, mitte vabatahtlik. Kuna maksumaksja ei vaidlustanud, et koolituse osa üritusest endast moodustas kuni 50%, oli kohtute hinnangul maksuhalduri maksu määramine õiguspärane.

Jah, siinkohal poleks õiglane teha järeldust, et alati kui korraldatakse oma töötajatele koolitusi väljaspool töö tegemise kohta, oleks kulutus erisoodustus 50% osas. Oluline on, et lisaks tööandja paberil kajastatule ka töötajaid ise tunneksid, et üritustel osalemine oli töökohustus, mitte aga meelelahutus. Selles kaasuses oli maksuhaldur küsitlenud töötajaid, kes ei häbenenud üritust hellitavalt „jõulupeoks“ nimetada. Kohtud said muu hulgas hinnata ka ürituse kavasid ja esinejate selgitusi. Me ei tahaks hakata neile esinejatele reklaami tegema ja jätame detailid siinkohad kirjeldamata, aga huvilisel tasub lugeda ringkonnakohtu otsust ja teha oma järeldused, kuidas sellist üritust hinnata.

Samuti tuleb eristada selliseid üritusi, kus erinevatel kliendi- ja reklaamiüritustel osalevad lisaks klientidele ka oma töötajad. Nimelt oli lisaks aastalõpu „koolitusele“ jäänud maksuametile hammaste vahele ka üks kliendiüritus. Ürituse eesmärk oli lepitada kliente ja koostööpartneid, kes said ehmatada või kannatada müügikohas automaatse tulekustutussüsteemi rikkest tekkinud veeavarii tõttu. Maksuhalduri soov oli maksustada „lepituspeol“ osalenud töötajatega seotud kulud, kuid ringkonnakohus selle lähenemisega ei nõustunud, leides, et pigem olid töötajad sellel üritusel teenindaja rollis ehk tegid oma tööd.

Ringkonnakohus selgitas, et asjaolu, et üritusel osalesid oma töötajaid, erisoodustuse tegemise tuvastamiseks ei piisa. Maksuhaldur peab olema suuteline tõendama, et töötajad on saanud soodustuse, ja alles siis saab kulude maksustamise seisukohalt tähtsaks oma töötajate osakaal.

Mõlema kohtuloo moraal on üheselt mõistetav — mida selgemalt ja täpsemalt igaüks ise oma kulud dokumenteerib ja põhjendab, seda väiksem on maksuhalduri võimalus oma tahet kohtus läbi suruda. Siit ka lihtne soovitus — kui tahate paremat kui 50/50 võimalust, tuleb selleks ka ise vaeva näha. Ja tihti polegi raamatupidaja see, kes peaks langetama otsuse, kuhu mingi kulu kuulub ning kui palju on sellel seost ettevõtlusega — see ülesanne peaks kuuluma ikka neile, kellel on otsustamise pädevus.

Artikkel ilmus EML ajakirjas MaksuMaksja.

Gaily Kuusik

EML jurist

Karbitooted -50% soodushinnaga:

ESET NOD32 1aasta karbitoode 1-le tööjaamale soodushinnaga 15,95 € km-ga

ESET NOD42 2aasta karbitoode 1-le tööjaamale soodushinnaga 23,94 € km-ga
ESET Smart Security  1aasta karbitoode 1-le tööjaamale soodushinnaga 20.10 € km-ga

Kampaania kestab 10.07.2011 – 10.08.2011 või kuni kaupa jätkub.

NB! Tooteid on piiratud koguses ja kiirematele suurem valik!

Küsi lisainfot meie IT osakonnast või helista meile 6841416

Koos Sunny Team OÜ ja tema tütarettevõtete juhtimissüsteemide kaasajastamisega on kõikide ettevõtete juhtimissüsteem vastavusse viidud standardi ISO 9001:2008 nõuetega. Peale edukat auditit on Bureau Veritas Eesti OÜ väljastanud 23. mail 2011 vastavussertifikaadi, millega meie ettevõtete poolt osutatavad finants- ja raamatupidamisteenused, IT riist- ja tarkvara hooldusteenused, tõlketeenused, õigusabi- ja turundusteenused on vastavuses standardi ISO 9001:2008 nõuetega. Meie sügavaks sooviks on, et see aitab tõsta ettevõtete usaldusväärsust ja tagab klientide rahulolu püsiva tõusu.

Juhtimissüsteemide kaasajastamise ja kvaliteedijuhtimissüsteemide sertifitseerimise projekt viidi läbi perioodil 11.04.2011-26.05.2011 Euroopa Sotsiaalfondi kaasrahastamisel.  Projekt sai tuge EASi Teadmiste ja oskuste arendamise toetamise meetmest.

Kuidas mõjutab eelmise aasta eest makstud tulemustasu puhkusetasu arvutamist, selgitas Äripäeva käsiraamatute foorumis advokaadibüroo LAWIN Lepik & Luhaäär.

Küsimus: Töötajale on makstud aprillis 2011.a. välja tulemustasu 2010. aasta tulemuste eest. Kuidas mõjutab tulmuspalk puhkusetasu arvestust 2011. aastal? Kas tuleks ümber arvestada 2010. aastal välja maksutud puhkusetasud?
Kas see on seadusega reglementeeritud või võib ettevõtte juhatus ise ostustada?

Vastus: Õigusaktidega on reguleeritud vaid see, et töötasud (sh lisatasud) võetakse arvesse nende teenimise aja seisuga, mitte aga väljamaksmise aja järgi. Kui tasu on makstud pikema perioodi eest, on üheks võimaluseks arvestada seda iga vastava perioodi kuu kohta võrdsetes osades ehk arvestada 1/12 tulemustasust iga vastava aasta kalendrikuu kohta.

Eesti praktikas ei ole meile teadaolevalt üldjuhul praktiseeritud varasemalt väljamakstud puhkusetasude ümberarvestamist. Kuna regulatsioon on napp, oleks meie hinnangul tõepoolest mõttekas ettevõttesiseselt korda täpsustada.

Allikas: www.raamatupidaja.ee

Selle aasta 1. jaanuarist kehtib Eestis euro. Tänaseks on 6 635st EVK-s registreeritud ettevõttest kõigest 529 ehk 8% konverteerinud oma kapitali eurodesse. 529st kapitali konverteerinud ettevõttest on 15 otsustanud võtta kasutusele nimiväärtuseta aktsia ja 514 on osa- või aktsiakapitali eurodesse konverteerimiseks kapitali vähendanud või suurendanud.

Kuigi seadusega ei ole kapitali konverteerimisele kehtestanud lõpptähtaega, tasub kapitali ümbervormistamine peatselt ette võtta, sest alates 1. jaanuarist 2012 ei ole äriregistris enam võimalik vormistada põhikirja- või kapitalimuudatusi kroonides.

Allikas: Nasdaq OMX Tallinn

Riigi elukauge idee: isetoimiv raamatupidamisprogramm

15.03.2011

     Raamatupidamisprogrammi asemel võiks riik luua bürokraatiat vähendava ühtse aruandluskeskkonna ja kehtestada nõuded raamatupidaja kutsele, leiab Eesti Raamatupidamisettevõtete Liit (ERPEL).
     Riigi soov vähendada väikeettevõtjate ebamõistlikult suurt halduskoormust on igati positiivne. Kuid innovaatiline idee teha seda e-raamatupidamiskeskkonna loomise läbi on tõstatanud diskussiooni ja rea vastuseta küsimusi - näiteks on jäänud ebaselgeks, kas riik soovib luua tarkvara raamatupidamise teostamiseks või hakata pakkuma ka raamatupidamisteenust. Juba praegu on turul saadaval väga erinevatele vajadustele vastavaid raamatupidamise tarkvarasid, sealhulgas ka tasuta kasutatavaid. Riigi poolt veel ühe majandustarkvara loomine oleks olemasolevate põhjendamatu dubleerimine.
     ERPEL ei toeta riigi poolt raamatupidamisteenuse osutamise mõtet, sest ettevõtetele raamatupidamisteenuse osutamine ei saa mingil juhul olla riigi ülesanne. Riik on ikkagi regulatsioonide looja ja nende täitmise kontrollija ning siinkohal ei tohiks olla funktsioonide kattumist.

Korras finantsarvestus kui alus ettevõtte jätkusuutlikkusele

     Riigi poolt väljakäidud idee luua programm, mis teeb raamatupidamise ise ära, on väga elukauge – see programm oleks ammu loodud, kui tarkvara suudaks aru saada majandustehingute tegelikust sisust. Raamatupidamine ei ole pelgalt konteeringud, see eriala eeldab teadmisi nii raamatupidamisest, finantsarvestusest, maksundusest, äriõigusest, tööõigusest, majanduskeskkonnast ja pidevat kursisolemist seadusemuudatustega. Ettevõtjal on võimalus teostada raamatupidamist ise, palgata selleks pädev raamatupidaja või osta teenust sisse raamatupidamisbüroost. Oluline on, et ettevõtte juhil oleks igal ajahetkel juhtimisotsuste tegemiseks vajalik teadmine ettevõtte finantsolukorrast, potentsiaalist, majandustehingutega kaasnevatest maksukohustustest ja riskidest. Juhul, kui ettevõtte juht ise ei ole finantsspetsialist, on hea raamatupidaja ettevõtjale sisuliselt paremaks käeks.
     Ajal, mil auditeerimiskohustuse määrad on tõusnud ja nende ettevõtete hulk, kes ei kuulu kohutuslikult auditeerimisele või audiitori poolt ülevaatamisele, on oluliselt suurenenud, ei saa kuidagi ainult maksutuludest elatuva riigi huvides olla võhikute poolt nii raamatupidamise- kui maksuarvestuse pidamine ja riigile aruandluse esitamine.
     Küsimus on laiemalt selles, kas soodustada jätkuvalt tendentsi, et raamatupidamine ja aruandlus on vajalik vaid riigi jaoks ning raamatupidamisega saab hakkama igaüks, kes suudab numbreid arvutisse toksida. Või astume sammu edasi ja teadvustame finantsinformatsiooni olulisust ettevõtjale ja rõhutame raamatupidaja pädevuse tähtsust korrektse aruandluse koostamisel ka riigile.

Ettevõtjaid kaitseks raamatupidaja kutse atesteerimine

     Hetkel on riik kehtestanud raamatupidamisvaldkonnas sarnased regulatsioonid nii ühemehefirmale kui tuhandete töötajatega ettevõtetele. See eeldab, et ka ühemehe firma raamatupidaja peab olema samal tasemel suurfirma omaga. Samas puudub seadustes raamatupidaja mõiste, puuduvad raamatupidajale esitatavad nõuded (ka haridus), kuskil pole kirja pandud kriteeriumeid hindamaks raamatupidaja pädevust. Väikeettevõtjad maksavad tihti ebaprofessionaalse töö eest, kandes ise vastutust ning üsna sageli ka vigade parandamisega seotud suuri kulusid. Kui riik tahab kaitsta väikeettevõtjaid ning samal ajal saada õiget ja korrektset aruandlust, tuleb raamatupidaja kutse atesteerida ja raamatupidamisteenus litsentseerida.
     ERPEL on seisukohal, et ettevõtte jaoks jätkusuutlikumate otsuste ja riigi jaoks parema maksutulu laekumise jaoks peaks riik kehtestama nõuded ka raamatupidaja kutseoskustele. Isegi väikesel ja alustaval ettevõttel on oma raamatupidamislike kannete tegemiseks vaja väga kvaliteetset nõu ja abi ettevõtluskeskkonnas orienteerumiseks, samuti tõlgendust oma ettevõtte finantsinformatsioonile. Erialast kogemust ja haridust mitteomav inimene seda aga anda ei suuda – seega võime ehk just siit otsida põhjust, miks paljud Eestis loodud väikeettevõtted kunagi suureks ei saa.

Alternatiiviks bürokraatiat vähendav portaal

     Kuigi on olemas ettevõtjale olulist teavet ettevõtluskeskkonnast koondav infoportaal (eesti.ee), on ERPELi poolt tehtud juhtide seas tehtud küsitluse põhjal osutunud probleemiks seadusega pandud aruandluskohustuste mõistmine ja erinevates seadustes orienteerumine. Enamasti suudab selles inforägastikus õige tee leida kogemustega raamatupidaja, kes siis ka juhile nõuded lahti seletada oskab.
     Ettevõtjale oleks halduskoormuse vähendamisel abiks eraisikutele mõeldud X-teele sarnane ühendatud aruandluskeskkonna loomine, mille eesmärk oleks vähendada esitatavate andmete dubleerimist ning olla ettevõtjatele usaldusväärseks abimeheks, hoides kokku väärtuslikku aega. Näiteks miks peab juht teatama täiendavalt Haigekassale töötaja töölevõtmisest, kui maksuamet seda juba teab ja näeb? Täna peab ettevõtte juht tegema raamatupidajale volitusi vähemalt neljas erinevas portaalis (Maksu-ja Tolliamet, Statistikaamet, Haigekassa, Äriregister) ja lisaks veel tuleb täita erinevaid nõudeid lähtuvalt tegevusalast. ERPELi nägemusel võiks olla üks keskkond, kust on hallatav kogu ettevõtja aruandluskohustus kõigi riigiasutuste ees.
     Lisaks kogu infot koondava keskkonna loomisele võiks riik pakkuda alustavatele ettevõtjatele tasuta koolitusi finantsvaldkonnas orienteerumiseks – ideaalis võiks juht osata lugeda bilanssi ja kasumiaruannet. Siis on kindel, et loodud väikeettevõtted omavad maksimaalset potentsiaali ühel päeval suureks ja edukaks kasvada.

Mirje Trumsi
ERPEL-i tegevjuht

Aeg ajalt on klientidel küsimus, et tõlgitava algteksti pikkuseks on näiteks 5 lehekülge ( 5 x 1800 tähemärki koos tühikutega), siis miks on pakkumisel 6 lehekülge? Või  ühel konkureerival pakkumisel on 5,8 ja teisel hoopis 6,2 lehekülge?

Tasub teada, et tõlkides tekst tavaliselt pikeneb. Seda erinevate keelte grammatilise eripära, näit. rohkete eessõnade kasutamise puhul kui ka seetõttu, et mõnes (nt hispaania- ja prantsuse keeles) läheb samade mõistete seletamiseks ca 12 - 20 % rohkem sõnu.

Võtsime välja Sunny Galandrex Tõlkebüroo viimased 11 tööd ja tegime statsitika. Nagu näha on keskmine pikenemine suunal eesti - inglise  ca 14 % ja inglise - eesti puhul ca 2%.  Statistikast on ka näha, et osade tööde mahu kasv on olnud üle 24% ja  inglise-eesti suunal on näha hoopis  mahu kahanemist ca -12%.

Kuna pakkumise tegemisel ei tea kunagi ette tõlke mahtu, tehaksegi pakkumisi nn. max lehekülgede arvule. Küll, aga tuleb arve alati reaalse mahu põhjalt ja tavaliselt saades plaanitust väiksem arve on ju kõik rahul!

Käesolevaga teatab SUNNY IT TEENUSED OÜ (registrikood 10811538, Pärnu mnt. 141, pk 59, Tallinn 11314), et 08.02.2011 on äriregistrisse kantud SUNNY IT TEENUSED OÜ (ühendav ühing) ja CRESCOM SÜSTEEMIHALDUS OÜ (ühendatav ühing, registrikood 10642030, Pärnu mnt. 141, pk 59, Tallinn 11314 ) ühinemine. Ühinemisleping on sõlmitud 29.11.2010 ja ühinemisotsus vastu võetud 15.12.2010. Ühinenud ühing jätkab tegevust SUNNY IT TEENUSED OÜ ärinime all.

Lugupeetud Crescom Süsteemihaldus OÜ klient.

               Teatame, et alates 2011 aasta algusest ühinevad Sunny Business Services kontserni kuuluvad IT teenuseid pakkuvad ettevõtted Sunny IT Teenused OÜ ja Crescom Süsteemihaldus OÜ. Ühinenud ettevõtte nimeks jääb Sunny IT Teenused OÜ, mille registrikood on 10811538. Meie eesmärgiks on ühinenud ettevõtete laienenud võimaluste abil pakkuda Teile üha paremat IT teenust ja olla võimekas ning usaldusväärne partner ka tulevikus. Kõik meie ettevõtete vahel sõlmitud lepingud ja kokkulepped jäävad kehtima ka peale ühinemist. Seega muutuvad ainult meiepoolse lepingupartneri andmed. Alates uuest aastast väljastab senise Crescom Süsteemihaldus OÜ asemel arveid Sunny IT teenused OÜ ja seega  muutuvad ka pangarekvisiidid.
               Soovime Teile ja Teie ettevõttele edukat uut aastat!

Lugupidamisega

Rait Marken
Juhatuse liige
Crescom Süsteemihaldus OÜ

30.oktoobril toimus konserni ettevõtete töötajatele meeleolukas sügisüritus. Koos sõideti bussiga Kopli-Madise tallu Harjumaal, kus arutati tööasju, läbiti spiooniakadeemia ja lõpuks löödi tantsu keskööni. Toimunud seminaril tegid ettekande Mati Annus, kes andis ülevaate grupi ettevõtetest ja rääkis meie töötulemustest. Argo Rebane tegi kokkuvõtte värskest turundusstrateegiast. Kõikide ettevõtete juhid andsid lühiülevaate pakutavatest teenustest ja Tõnu Tibbing tegi teatavaks toimunud kliendiküsitluse tulemused. Peale kosutavat lõunasööki asusid osalejad lahendama spiooniülessandeid, mis nõudis nutikust ja head meeskonnatööd. Õhtu lõppes lõbusa tantsu- ja tralliga. Üritus õnnestus igati ja loodame, et see muutub meile traditsiooniks.

Dell Emerging Markets (EMEA) on tunnistanud Sunny IT Teenused OÜ oma ametlikuks partneriks Eestis. Kindlasti tõstab see praeguste ja tulevaste klientide kindlustunnet, kes kasutavad või plaanivad kasutada meiepoolt hagitud DELL seadmeid.

Eesti ettevõtete ärilise edukuse ja konkurentsivõime mõõtmise tulemused 2009. aasta majandustulemuste põhjal osutusid Sunny Business Services ettevõtetele rõõmustavaks. Eesti Kaubandus-Tööstuskoja-, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse- ja Eesti Tööandjate Keskliidu poolt alates 2003 aastast väljaantava edetabeli alusel saavutas Sunny Team OÜ kõikide ettevõtete seas hinnatava 21. koha. Kokku on tabelis ära toodud 325 ettevõtte tulemused. Äriteeninddus- ja kinnisvaraettevõtete seas saavutati koguni 4. koht. Eriti kõrge oli meie ettevõtete omakapitali tootlikuse tase, mis näitab, et oleme tagasihoidlike vahenditega väga palju saavutanud. Seda eelkõige tänu meie tublidele töötajatele, kellele avaldame suurimat tänu. Sunny Team OÜ oli konkursil esindatud konserni konsolideeritud tulemustega. Lähemalt on kontursi tulemustega võimalik tutvuda Konkurents.ee portaalis. Õnnitlused Sunny Business Services ettevõtete töökale kollektiivile.

16.juunil asutati Eesti Raamatupidamisettevõtete Liit (ERPEL), mille eesmärgiks on seatud tõsta raamatupidamisteenuse kvaliteeti ning ettevõtjate teadlikkust raamatupidamisteenusest.

Liidu eesmärgid:
- tegutseda raamatupidamisteenuseid osutavate ettevõtete ühtse organina,
- esindada ja kaitsta Liidu liikmete huve,
- aidata kaasa majandusarvestusvaldkonna arengule Eestis,
- aidata luua ja edendada ühiskonnas raamatupidamisteenuse arengut soodustavaid tingimusi,
- ühtlustada ja ajakohastada liikmete raamatupidamisteenuse osutamise praktikat ja head tava, tagades sellega osutatava teenuse   kvaliteedi.

Liidu asutajaliikmed:
- ADEX Financial Solutions OÜ
- AR Tähelend OÜ
- Assets RMP OÜ
- Competence Osaühing
- Ecovis Vesiir OÜ
- ETL- Baltic Group OÜ
- Finance Management OÜ
- IMG Numeri OÜ
- Kermon Hekta Osaühing
- Osaühing Vallaste ja Partnerid
- OÜ Eventus EA
- Rimess OÜ
- Rödl & Partner OÜ
- Sunny Finants OÜ
- Tuokko OÜ

Mõte raamatupidajaid ühendavast liidust on õhus olnud juba paar aastat, selle aasta alguses hakkas see konkreetsemat kuju võtma ning valati vormi kolmapäeval Meritoni hotellis, kus toimus ERPELi asutamisüritus.
     „Selle aasta alguses hakkasime ringi vaatama, käisime konkurentidel külas, rääkisime oma muredest ja saime aru, et kõigil meil on need ühesugused. Siis jõudsimegi järelduseni, et selline liit oleks äärmiselt vajalik, sest seni pole meie valdkonna ettevõtted omavahel väga palju suhelnud, igaüks askeldab omas nurgas,” rääkis liidu juhatuse liige Mirje Trumsi, kes on igapäevaselt ametis raamatupidamisbüroos ADEX Financial Solutions.
     Raamatupidamisteenuse turg on väga killustunud. Teenuse osutajaid on palju - äriregistri andmetel oli 2008.aastal raamatupidamisteenuse käivet näidanud üle 1800 ettevõtte, aktiivselt tegutsejaid on umbes 1000. Teenust osutavad bürood on väikesed ning seetõttu on raske töötajaid kõrgel tasemel koolitada, arendada teenuse osutamiseks vajalikku ja sobilikku tarkvara ning tekib ka muid probleeme. „Suuremal bürool on oluliselt suuremad võimalused ja minu meelest oleks büroode koondumine ainult hea. Mõistlikum oleks jõud ühendada,” väljendas Trumsi liidu asutajate seisukohta.
     Raamatupidamisteenuse sisu ja kvaliteet erinevad täna väga suures ulatuses. „Audiitorina näen ja tean, et raamatupidamisbüroode raamatupidamisteenuse tase on kohati väga erinev. Hetkel puudub ühtne arusaam ja teadmine sellest, milline on hea raamatupidamisteenuse osutamise tava. Kuna enamus liidu asutajaliikmeid on tegutsenud oma valdkonnas üle kümne aasta, siis on neil märkimisväärne kogemustepagas, mida saab tervikuks ühendada. See on väga tervitatav, et liidu üheks eesmärgiks ongi nende kogemuste põhjalt ühtse raamatupidamisteenuse osutamise standardi väljatöötamine, mis tagab raamatupidamisteenuse hea kvaliteedi.” selgitas Mart Nõmper audiitorühingust Rödl & Partner Audit OÜ.
     Raamatupidamise korraldamise eest vastutab ettevõtte juhatus. Mille alusel aga peaks ettevõtte juht valima raamatupidaja või teenuse osutaja? Kust saada sellist infot? Liidu üheks ülesandeks saabki olema info jagamine selle kohta, mida ettevõtja peaks raamatupidamisteenuse osutaja valikul silmas pidama, millised on võimalused ja riskid.
     „Raamatupidamisteenuste osutajaid tuleks hakata atesteerima, sest praegusel ajal võib kergesti juhtuda, et teenuse otsija satub parimat hinda valides raamatupidaja peale, kes küll liidab, lahutab ja korrutab, aga ei jaga,” nentis Rödl & Partner juhatuse liige Reidi Strandberg raamatupidaja.ee portaalis.
     Trumsi sõnul hakkabki liit muu hulgas ka sellega tegelema – nii liidu uued kui olemasolevad liikmed läbivad iga kahe aasta tagant atesteerimise, mille käigus vaadatakse kõik protsessid üle ning kui leitakse puudujääke, antakse büroole tähtajad nende kõrvaldamiseks. Kui peaks tekkima väga tõsiseid eksimusi, läheb otsustus liikmelisuse kohta juba üldkoosoleku kätte.
     „Liitu kuulumine peab hakkama näitama kvaliteeti ja see tähendab, et me peame selle ka tagama. Selleks ongi atesteerimised,” selgitas Trumsi.
     Kuna raamatupidamine nõuab väga laialdasi teadmisi - lisaks raamatupidamisele maksustamine, äri- ja lepinguõigus, tööõigus jne, ning büroodes on nõudmised töötajatele oluliselt kõrgemad kui on nõudmised ühe ettevõtte raamatupidajale, hakkab liit korraldama koolitusi just büroode vajadustest lähtuvalt.
     Liidu liikmeks saavad kandideerida bürood, milles on vähemalt viis töötajat, mis tagab kvaliteetse teenuse

Suure tõenäosusega võtab Eesti 1. jaanuaril 2011 kasutusele euro. Tekkivatele küsimustele aitab vastuse leida EV Rahandusministeeriumi poolt koostatud infoleht, millega saate tutvuda siit. 

25.jaanuaril kohtusid Sunny Finants OÜ, Near-Shoring OÜ ja Eesti E-arvete Keskus OÜ juhid, et arutada edasiseid koostööplaane. Leiti mitmeid võimalusi raamatupidamisteenust osutavate ettevõtete töö efektiivsuse ja kvaliteedi parandamiseks. Lepiti kokku edasine tegevusplaan paberivaba raamatupidamisteenuse pakkumiseks meie klientidele. Ka Sunny Business Services konserni oma ettevõtete raamatupidamise korraldamisel planeeritakse kasutada e-Arvekeskuse teenuseid.

Kas pidada IT spetsialisti või osta teenust?

Üks olulisemaid strateegilisi valikuid ettevõtte jaoks on otsustada milliseid IT kompetentse hoida ja arendada ettevõtte sees ning milliseid kompetentse sisse osta, kirjutab Hansson, Leego & Partner juhtivpartner Erkki Leego.

1. Kas pidada IT spetsialisti või osta teenust?
Üks olulisemaid strateegilisi valikuid ettevõtte jaoks on otsustada milliseid IT kompetentse hoida ja arendada ettevõtte sees ning milliseid kompetentse sisse osta.
Pime usk kõike teadvasse ja oskavasse ühte IT spetsialisti on õnneks üle läinud. IT valdkonnas vajalike teadmiste, oskuste ja võimete spekter on nii lai, et paratamatu on spetsialiseerumine.
Kasutajate abistamine, programmeerimine, strateegiline IT juhtimine, serverite haldamine, arendusprojektide juhtimine, sidevõrkude ehitamine on vaid mõned näited ülesannetest, mis tänapäevase IT keskkonna arendamise ja haldamise juures olulised on.
Seega on vältimatu, et teatud hulga IT teenuseid peame me nii või teisiti sisse ostma. Strateegiline otsus on, kuhu me tõmbame piiri oma töötajate ja väliste partnerite vastutuse vahele.

1.1. Kõiki IT teenuseid on võimalik sisse osta
Teadma peab, et kõiki IT kompetentse on võimalik ekspertteenusena sisse osta. Hankida saab nii IT juhtimist ja tellijapoolset arenduse juhtimist kui kasutajatuge, süsteemide hooldust ning uute süsteemide arendamist.
Kõikide teenuste puhul on Eesti olemas ka normaalne konkurents ja on võimalik valida enda ettevõttele kõige paremini sobiv komplekt teenuseosutajaid.

1.2. Kaks ülesannet - olemasoleva süsteemi töös hoidmine ja arengu juhtimine
Üldistatuna on IT meeskonnal kaks ülesannet:
1) Tagada igapäevase elu toimimine
2) Juhtida infosüsteemi arengut
Tavapärane on, et olemasoleva süsteemi töö tagamisega saab suures osas hakkama enda spetsialist või üks IT firma. Põhilised tegevused igapäeva elu tagamisel on kasutajatugi, riist- ja tarkvara hooldus ning süsteemi monitoorimine. Teisi partnereid läheb vaja peamiselt erilisemate infosüsteemide (nt. majandustarkvara, dokumendihaldus) ja tehnoloogiate töövõime tagamisel.

1.3. Arengu juhtimisel on vaja kogemust
Infosüsteemi arengu juhtimisel läheb vajalike kompetentside spekter hüppeliselt laiemaks. Lisaks teadmistele on töötaja või teenuseosutaja puhul väga oluline kriteerium kogemus. Strateegilisi otsuseid, projektide juhtimist, uute lahenduste juurutamist teeb oluliselt kvaliteetsemalt ekspert, kes on näinud nii õnnestumisi kui ebaõnnestumisi. Spetsialist, kes teab mida teha, mida mitte teha ning oskab adekvaatselt planeerida vajaminevaid ressursse.

1.4. Oma töötaja on paremini kättesaadav
Oma töötaja kõige suurem eelis on kättesaadavus. On palju mõnusam astuda kohvitass käes läbi kõrvaltoast ja küsida-arutada mureküsimust päris inimesega, kui helistada IT ettevõttesse, küsida ja oodata abi. Teine aspekt - iga päev kohal oleval inimesel on lihtsam mõista ettevõtte eripära, vajadusi ja tunda meeskonnakaaslasi nii tööalaselt kui eraviisiliselt. Ja kolmandaks on võimalik oma töötajat sundida või innustada vajadusel pingutama hilisõhtutel ja nädalavahetustel.

1.5. Tee teadlik valik
Ühest vastust oma meeskonna pidamise ja teenuseosutamise piiri osas ei ole. Tean ettevõtteid, kus on kogu IT teenus alates IT juhtimisest sisse ostetud, organisatsioone kus suur osa vastutust on paljudest inimestest koosneval IT meeskonnal ning ettevõtteid, kus planeeritud IT tegevust ei ole ning häda korral aitavad välja sõbrad-tuttavad. Oluline on teha teadlik valik. Muidu võivad kulud ja probleemid üle pea kasvada.

Mõned asjaolud mida valikute tegemisel silmas pidada:
1) Kõiki IT kompetentse on võimalik sisse osta
2) IT valdkond on väga mitmetahuline ja spetsialiseerumine on möödapääsmatu
3) Kogemused on sama tähtsad kui teadmised
4) Hea spetsialist vajab pidevalt uusi väljakutseid. Vääriline väljakutse on sageli tähtsam kui töötasu.
5) Teenuse puhul on paljud töötajaga seotud kulud (koolitused, motiveerimine, töökeskkond) teenuseosutaja kanda
6) Teenust saab osta tunni kaupa täpselt nii palju kui vaja
7) Oma töötajal on lihtsam olla vajadusel kiiresti käepärast
8) Oma töötaja tunneb ettevõtte vajadusi, õhustikku ja kaastöötajaid paremini.

IT blog HLP 24.09.09

29.oktoobril toimunud Sunny Business Services`e uue kontori soolaleivapeol annetasid meie külalised Haiba Lastekodu toetuseks kokku 49 900 kr. Oleme koos lastekodulastega väga tänulikud kõikidele annetajatele. Mart Sanderi juhitud peoõhtu möödus tempokalt ja meeleolukalt. Loodame väga, et meie külalised said lõbusat vaheldust igapäevasesse töörutiini. Täname kõiki tulemast ja ootame edaspidiseid kohtumisi. Pilte soolaleivapeost saate näha siit.

Taani-Eesti Kaubanduskoja Oktoobrikuises infokirjas leiate Near-Shoring OÜ ja kogu meie ettevõtete gruppi tutvustava artikli.
Artikliga on Teil võimalus lähemalt tutvuda siit.

Käesolev artikkel on avaldatud RMP nädalakirjas. Kuna USA-s tehtud uuringud puudutavad mitte ainult personaliteenuste sisseostu, vaid uuriti äriteenuseid üldisemalt, siis toome artikli ka meie lugejateni.

Peamiseks teenuste sisseostu veduriks on efektiivsus

Eelmisel nädalal kirjutasin crowdsourcimisest ning nädala teisel poolel sai (taas) hoogu tugiteenuste sisseostus teema.
Riik on loomas teenuskeskust, mis pakuks tugiteenuseid ligi 200 riigiasutusele. Neid, kes teenust pakkuda tahaksid on palju. Omaette huvitav oleks teada, kui paljud neist ise mõnda riigi poolt teenuskeskussesse koondatavat teenust sisse ostavad?

Eestis ma ei tea ühtegi korrektset uuringut, mis näitaks milliseid tugiteenuseid üldse sisse ostetakse ning millises mahus. Personalitööde osas on tõenäoliselt kõige enam sisseostetavaks teenuseks värbamine ning palga- ja maksuarvestus. Personaliarvestuse osa jääb juba tagasihoidlikumaks ja paljude teiste teemade puhul on lahendusena kasutusel konsultatsiooni ost.

Miks on ettevõtetel motivatsiooni personaliteenuseid sisse osta? Hewitt Associates viis 2009. aasta veebruaris läbi uuringu, milles osales 104 USA ettevõtet. Uuringu eesmärgiks oli saada teada, kas ettevõtted on muutnud oma personaliteenuseid ja kas personalistrateegiad on muutunud arvestades majandusolukorda. Sarnase uuringu olid nad viinud läbi ka 2006. aastal. Uuringu tulemused näitavad, et traditsioonilised põhjused personaliteenuste sisseostul nagu kulude vähendamine on tõusnud 4% võrreldes 2006.a. Ligipääs välisele ekspertlusele on tõusnud 65%-t (2006.a) 78% (2009.a). Kõige suurema hüppe aga on teinud argument vabaneda administratiivsetest kohustustest, mis on 46% (2006) tõusnud 70% (2009). Seadusandlusest tulenevad nõuded on karmistunud ning nendega toimetulek on paljudele saanud teenuse sisseotsmise peapõhjuseks. Juriidiliste apsakate risk väheneb ning nõustamine paraneb.

Uuringu kokkuvõttest "HR Outsourcing Trends and Insights 2009" saab lugeda, et ligi üks kolmandik (34%) uuringus osalenutest märkis, on valmis enam teenuseid sisse ostma kui 2 aastat tagasi. Tõenäoliselt seetõttu, et teenuste sisseost vähendab kulusid ja parendab tõhusust. Kulude vähendamine oli peamiseks väljakutseks 58% osalenutele.

Käimasolevates või äsja lõpetatud tegevuste seas mainis 61% vastanutest, et nad on rajanud personali teenuskeskuse ning 53% on alustanud 1-2 personaliteenuse sisseostu.
Personalijuhtimises otsitakse suuremat tõhusust ja mõjusust läbi personaliprogrammide standardiseerimise. Vastanutest 73% on käsil või on just lõpetanud personaliprotsesside ümberkujundamise või standardiseerimise.

Hoolimata sisseostu selgetest eelistest on ka takistusi. Ligi pooled vastanutest tõdesid, et takistused teenuse sisseostuks asuvad nende enda organisatsiooni sees. Nendeks takistusteks on mittepiisav eelarve ning raskused sisseostus protsess korrektselt ette valmistada. Hirmu, kaotada kontroll võtmeprotsesse üle tõid välja 47% vastanutest. Viimane on väga hea näitaja, sest näha on, et võrreldes varasemate aastatega on hirm kontrolli kaotuse pärast vähenenud.

Mõtlemisainet pakuvad uuringu tulemused kuhjaga ning suundumusi, mis meil siin kohapeal toimuma võiks hakata, leiab samuti. Ka Eesti ettevõtted võiksid julgemalt otsida võimalusi osta sisse neid teenuseid, mida keegi teine suudab pakkuda kvaliteetsemalt ja tõhusamalt võrreldes samaväärse ekspertluse mehitamise ja hoidmisega oma majas. Samas ei tohiks teenuste sisseostule lähenevat taktikaliselt, otsides lühi-ajalist kokkuhoidu pika-ajalise kasvu arvelt.

Kristi Mikiver
OÜ Expert2Expert

29.septembril ilmus Eesti Päevalehe lisaväljaanne "Teenuste sisseost ja terviklahendused", kus avaldati ka artikkel "Sunny Business Service pakub sünergilisi terviklahendusi".
Artikkel annab ülevaatliku tutvustuse meie poolt pakutavast uudsest äriteenuste terviklahendusest ja tutvustab kokkuvõtlikult pakutavaid teenuseid. Artikliga saate tutvuda siit...

24.septembril lõppes Swedbanki tervisejooksusari. Sunny Business Services võiskond osales südilt kõigil 21 osaetapil, kogudes maksimaalse punktisumma. Tervitused meie sportlikule kollektiivile ja osalemislusti ka järgmistel aastatel. Jääb veel loota heale loosiõnnele, sest osaleme ka peaauhinna loosimisel jooksusarja pidulikul lõpetamisel 30.septembril klubis Hollywood.

31.augustil ühines Sunny Business Services grupiga infotehnoloogia haldus- ja tugiteenuseid osutav ning IT süsteemide arendamisega tegelev Crescom Süsteemihaldus OÜ. Ettevõte on välja arenenud 1992. aastal loodud Viru hotelli infotehnoloogia osakonnast, seega on ta igati väärika ja pika minevikuga ning pikaajaliste kogemustega. Tegemist on Sunny IT Teenused OÜ järel teise infotehnoloogiaettevõttega meie grupis ja kokku juba kaheksanda äriteenuseid osutava ettevõttega. Crescom Süsteemihaldus OÜ lisandumisega tõuseb  meie resurss klientide igakülgseks teenindamiseks. Laienevad võimalused hooldus- ja remonditeenuse paremaks pakkumiseks. Parenevad riist- ja tarkvaramüügi võimalused. Eelkõige peaksid ühinemisest võitma meie olemasolevad ja tulevased kliendid veelgi usaldusväärsema ja võimekama koostööpartneri näol.   

Sunny Business Services ettevõtted on kolinud uude büroosse DELTA PLAZA II korrusele, Pärnu mnt. 141, Tallinn. Tegemist on Tallinna kaasaegseima büroohoonega, kus on tagatud meie töötajatele väga head töötingimused ja klientidele mugav vastuvõtt. Hoone ümbruses ja parkimismaja I korrusel on kõikidele külalistele 2 tundi parkimist tasuta (parkimiskellaga), samuti asuvad maja I korrusel restoran ja kiirsöögikoht. Olete oodatud tutvuma meie uue kontoriga ja üha täieneva tootevalikuga.

Meie uued kontaktandmed on:
aadress: Delta Plaza, postkast 59
               Pärnu mnt. 141
               Tallinn, 11314

üldtelefon: +372 6841 400
fax:            +372 6841 401
E-mail: info@sunnybusiness.ee

Koostöös meie Läti partneritega alustasime Lätis registreeritud ettevõtetele raamatupidamisteenuse osutamist. Teenus on eriti mugav Eesti ettevõtetega Lätis seotud äriühingutele kuna saame operatiivselt esitada ka konsolideeritud andmed Teile sobivas keeles. Samas garanteerime teenuse nõutava kvaliteedi, vastavuse kohalikule seadusandlusele ja esindatuse Läti maksuametis. Täpsema informatsiooni saamiseks palume pöörduda Sunny Finants OÜ või Near-Shoring OÜ poole.

Et kergendada Sunny Business Services ettevõtete nimekäsitlust ja ühtsustada grupi ettevõtete nimekuju
on muudetud järgmiste ettevõtete nimed:

Sunny Looman Raamatupidamine OÜ uus nimi on Sunny Finants OÜ ja

Sunny Cleanmell Puhastusteenused OÜ uus nimi on Sunny Puhastus OÜ

Selle aasta Oktoobris viis uuringukeskus Klaster OÜ läbi Sunny Business Services klientide küsitluse. Eelkõige sooviti teada saada meie klientide rahulolu pakutavate teenuste osas. Samuti oli klientidel võimalus teha ettepanekuid meie töö paremaks organiseerimiseks ja pakutavate teenuste arendamiseks. Kindlasti tegeleme kõikide ilmnenud probleemidega ja võtame küsitluse tulemusi arvesse kontserni- ja iga ettevõtte juhtimissüsteemi vastavusse viimisel ISO 9001-2008 standardi nõuetega. Kliendirahulolu hinnati 5 palli süsteemis. Küsitluse kokkuvõtlikud tulemused leiate siit.
Täname südamest kõiki küsitluses osalejaid.